UUDISED
Riigikogu esimehe Ene Ergma tervitus ELO Noorteparlamendile (6 jaanuar 2006)

Edukat alanud aastat teile kõigile.


Mõnes mõttes on noorsootöö nagu iga teine – kõigi valdkondade esindajad Eestis kurdavad alarahastatust ja enamasti on neil õigus. Noorsootöö läbib aga ühiskonnas ligi kümmet suurt valdkonda ja oma tulevikkusuunatusega on mõistagi üks olulisematest.


Noortepoliitika ja noorsootöö strateegia sõnastab väga õigesti -  ühiskond ootab täiskasvanuikka jõudnutelt kodanikuteadlikkust, aktiivsust ja algatusvõimet. Selleks peab ühiskond looma noortele võimalused osaleda, mis toimib arenenud ühiskonnas tavaliselt läbi erinevate ühingute.


Kodanikuühenduste riigipoolses rahastamises valitseb paraku segadus ja seda mitte ainult noorteühingute puhul. Kõikvõimalike vabaühenduste rahastamine riigieelarvest on aastaid olnud kaootiline, subjektiivne ja poliitiline. Raha saavad need, kes oskavad teha lobi, kirjutada projekte või leida oma tegevusele poliitilist toetust.


Aga mitte ühenduste rahastamine ei peaks olema debati eesmärk iseeneses, vaid ühiskonnale vajalike TEGEVUSTE toetamine. Rahast räägivad kõik, vähemalt selles võtmes, et raha ei ole. Mina pean oluliseks, et iga raha küsija peab oskama ära põhjendada miks on nende TEGEVUS oluline.


Siin ei piisa universaalsest teadmisest või tõdemisest, et noored on meie tulevik ja nende toetamine vajalik. Iga üksik noorteühendus peab ka ise väga täpselt teadma, miks nad on olemas, mida teevad, kuhu jõuda tahavad ja kelle ees vastutavad. Samuti - kuidas end väljendada, kuidas määratleda oma sihtrühmad, kuidas oma sõnum viia õigete inimesteni.


Just need on üheks eelduseks, et noorteühingud saavutaksid sisulise legitiimsuse ja mõjukuse, tegevuste finantseerimine on sealt järgmine samm. Tänases Eestis jagatakse raha erinevatele ühingutele nii otse riigieelarvest, läbi ministeeriumide, erinevate sihtkapitalide, projektikonkursside ja omavalitsuste.

 

Hea meel on tõdeda, et süsteem on loodetavasti siiski korrastumas. Ma ei tea, kui paljud on teist kursis Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsiooniga, aga just selle tegevuskava raames käib praegu projekt kõikide vabaühenduste rahastamispõhimõtete väljatöötamiseks igalt eelarverealt, kapitalidest ja Euroopa toetustest.


See projekt võtab küll aega vähemalt kaks aastat, kuna esiteks tuleb koondada kõikide kodanikuühenduste arvamused ja siis leida neile poliitiline toetus. Tean, et vähemasti Eesti Noorteühenduste Liit on esindatud valitsuse ja kodanikuühenduste ühiskomisjonis. Loodan, et ka teised noorteühendused on rahastamisprojekti kuluga kursis ja esitavad sinna oma ettepanekud.


Teine lõppenud aasta suur võit ka noorteühendustele on Riigikantseleis valminud kaasamise head tavad. Dokument annab juhtnöörid riigiasutusele, kuidas kaasata kõik huvigrupid, et valmiksid paremad otsused. Järgmine töö on kujundada välja sarnased põhimõtted ka kohalikele omavalitsustele.


Kedagi ei saa aga kaasata, kui organisatsioonid ei ole ise selleks valmis. See tähendab omakorda, et ka noorteühendused peavad suhtlema aktiivselt oma liikmetega ja tegema tõsist koostööd teiste ühingutega noorte arvamuste väljakujundamisel. Et väljaöeldud arvamused tõesti esindaks kedagi, mitte ei ole subjektiivsed seisukohad.


Näen, et täna on siin koos just selline esinduslik kogu ja soovin teile aruteludeks palju jõudu.



Arhiiv